Hero photograph
Ko e 'ata ena mei Lotofale'ia he taha 'o e ngaahi polokalama huhu malu'i 'a e Vahefonua.
 
Photo by Supplied

Pukolea. Vahefonua Tonga 'O Aotearoa

Fai ‘e Felonitesi Manukia —

Hoko atu ‘a e huhu malu’i ‘a e Vahefonua.

Kuo fakahā ‘e he Faifekau Sea kuopau ke hoko atu ‘a e polokalama huhu malu’i ‘a e Vahefonua ‘i he mahina ni.

Ka ko e huhu malu’i ko eni foki ‘oku ‘atā ki ha taha pe he kominiuti Tonga.

Na’e pēhē ‘e Faifekau Kalolo Fīhaki kuopau ke fakakakato ‘a e ngāue ni ‘i he mahino mai ‘oku kei toe ‘a e fituafe tupu Tonga ke huhu malu’i, ‘o fakatatau ki he fakamatala mei he Potungāue Mo’ui.

Ko e tokolahi taha ‘o kitautolu Tonga ‘oku te’eki huhu malu’i ‘oku ‘i he vāhenga Counties Manukau DHB, ‘a ia ko e ‘ēlia mei Mangere ‘o a’u ki Pukekohe.

‘I ha fakmatala ‘a Christopher Puli’uvea, ko e tokotaha fakatotolo ki he malu’i hotau sino mei he ngaahi vailasi, ‘oku lahi pē ngaahi ‘uhinga ‘oku ‘ikai ō ai hotau kakai ‘o fakakakato honau huhu malu’i.

Kau ai e ngaahi ‘uhinga ko e te’eki mahino kiate kinautolu ‘a e fakamatala kakato ‘a e natula ‘o e huhu mo ‘ene malu’i hotau sino, fakapikopiko pea mo e ngaahi ‘uhinga kehe kau ai e fakalotu mo e fakafaito’o fakasino.

Ko e fakamatala eni ‘a Chris ki he polokalama ako fakatautehina ‘a e kau faifekau mo e kau setuata ‘o e Vahefonua, ‘a ia ne tataki ‘e he puleako ‘o e kolisi ako tohitapu ‘a e Siasi Metotisi, Trinity College, Faifekau Toketā Nāsili Vaka’uta.

Na’e fakahā ai foki ‘e he Faifekau Sea, Kalolo Fīhaki, kuopau ke hoko atu ‘a e polokalama huhu malu’i ‘uluaki mo e ua pea mo e “booster” kia kinautolu ‘oku te’eki kakato.

‘I he ngaahi fakamatala mei he Potungāue Mo’ui ko e pēseti ‘o e kakai Tonga kuo nau huhu ‘uluaki mo e ua ‘oku ‘i he tu’unga mā’olunga. Ka ko e huhu “booster” ‘oku pēseti pe ‘e fāngofulu tupu ‘a e kakai Tonga.

Ko e polokalama huhu malu’i he mahina ni, ‘e fakahoko pe ‘i he ngaahi “pop up station” pe ngaahi feitu’u kuo fokotu’u fakataimi ke fakahoko ai e ngāue ni. Talu mei Siulai ‘o e ta’u kuo’osi, mo e fakahoko ‘e he Vahefonua ‘i he fetokoni’aki mo e ngaahi kulupu tokoni ‘i he tafa’aki mo’ui lelei (health sector).

Ko e ngaahi kulupu tokoni ko eni ko e The Fono, Langimālie Health Centre, Tākanga ‘o e Kau Taki Lotu mo Sione Feki mei he Potungāue Mo’ui.